Hell yes

I went to an interview for doctoral studies in university. When I came out, there was a sticker with the text "Hell yeah” on the rainwater pipe. What was eloquent - I first asked my heart which is the most joyful journey, whether to continue to be just a writer or to go to doctoral studies as well.

I understood that the universe said yes - but I had the feeling from the beginning that the PhD was still primarily a project of my ego and therefore precisely a hellish journey. Whereas committing to writing books is heavenly… because that's what I just love and do my best there. So I was very happy when it turned out later that I still didn't get in to this program I first tried, later I chose literature and it was better choice.

*****

Põrgulik jah
Käisin Tartus doktorantuuri sisseastumisvestlusel. Kui sealt välja tulin, oli enne Wernerit vihmaveetoru peal kleeps tekstiga “Hell yeah”. Mis oligi kõnekas - küsisin enne oma südamelt, milline on kõige rõõmuküllasem teekond, kas olla edasi lihtsalt kirjanik või minna doktorantuuri ka. 

Sain aru, et universum ütleski, et jah - aga mul oli algusest peale tunne, et doktorantuur on ikkagi eelkõige mu ego projekt ja seega just nimelt põrgulik teekond. Samas kui raamatute kirjutamisele pühendumine on taevalik… sest seda ma lihtsalt armastan ja annan seal oma parima. Nii et olin väga õnnelik, kui hiljem selgus, et ma ikkagi ei saanud sisse esialgu mõeldud erialale, läksin hiljem kirjanduse doktorantuuri ja see oli parem valik.