The signs have mostly been rather gentle with me, they have come in the form of texts and pictures. Everyone can ask the universe for signs, but gentle ones. But one Sunday morning, after half a week of doubting whether to go to the capital or not, I was just planning to leave, when one of the pipe connections had given way and there was a flood in the corridor, it was raining from the ceiling! My apartments remained dry, so I left the neighbor to dry their children's room, I saw that nothing more could be done and still started to drive towards capital. But just a few kilometers outside of town, the right rearview mirror started fluttering strangely and finally came off altogether. It is not very comfortable to drive hundreds of kilometers on the highway like this, the rear view mirror is quite important. I thought a bit, realized that yes, clear signs - and then who else should listen to them, if not me, who has even written a book about them - and turned back.
At first I wondered why, but the evening at home town was so great, the first barbecue of this spring with friends and several meaningful meetings, it would have definitely been more boring in the capital, so in the end I was very happy!
*****
Pööra tagasi
Märgid on enamasti pigem leebed olnud minuga, pigem tekstide ja piltide kujul tulnud - seda saab universumilt paluda ka, et palun märke, aga leebeid. Aga ühel pühapäevahommikul, kui olin pool nädalat praadinud, kas sõita pealinna või mitte, plaanisin just minema hakata, kui kõigepealt oli üks toruühendus järele andnud ja koridoris veeuputus, laest sadas vihma! Minu korterid jäid kuivaks, jätsin naabrinaise ta lastetuba kuivatama, vaatasin, et rohkem midagi teha ei saa ja hakkasin siiski Tallinna poole sõitma. Aga vaid mõni kilomeeter Võrust väljas hakkas parem tahavaatepeegel kummaliselt laperdama ning tuli lõpuks üldse ära. Sadu kilomeetreid pole maanteel niiviisi kuigi mugav sõita, tahavaatepeegel on möödasõitude aspektist päris oluline. Mõtlesin natuke, sain aru, et jaa, selged märgid - ja kes neid siis veel peaks kuulama, kui mitte mina, kes ma olen neist isegi raamatu kirjutanud - ning pöörasin tagasi.
Algul mõistatasin, miks, aga õhtu Võrus oli nii supertore, selle kevade esimene grill sõpradega ja mitu tähenduslikku kohtumist, pealinnas oleks kindlasti igavam olnud, nii et lõpuks olin väga õnnelik!